Muutus ei tule, kui me ootame kellegi teise või tuleviku järel. Meie oleme need, keda me oodanud oleme. Meie oleme see muutus, mida me otsime. Barack Obama
Peatselt valmiva Mustamäe Riigigümnaasiumi missioon Eesti haridusmaastikul on julge ja innovatiivne. Et korda saata midagi nii erilist, on vaja väga erilisi inimesi. Vestlesime asjaosalistega noorte tulevikust ning võimalusest mõjutada positiivselt kogu ühiskonda. Ühtlasi saime teada, miks just nemad on võtnud vastu väljakutse luua ühiselt uudset koolikontseptsiooni.
Loodusainete juhtõpetaja Eliis on pärit Saaremaalt, Kuressaarest. Tema sõnul oli loodusteaduste pedagoogika erialale õppima asumine puhas juhus ja see polnud kindlasti esimene valik. Ta tahtis küll õppida loodusteadusi, ent mitte neid teadmisi tulevikus õpilastele edasi andma hakata. Kinnitatud sai sisse astumisel aga kogemata loodusteaduste pedagoogika eriala. Kui järg oli ülikoolis jõudnud pedagoogiliste õpinguteni, tekkis tal võimalus sõita enda teadmisi täiendama anorgaanilise keemia erialal teisele poole maailma, Austraaliasse. Tegelikult oli see pääsetee, et elu ja valikute üle veidi järele mõelda. Kerides ajaratast kiirelt edasi praegusesse hetke, on Eliisil omandatud pedagoogika erialal ka magistrikraad, kõrvalerialaks haridusasutuste juhtimine.
Peale kuut aastat õpetajaametit ja läbipõlemist, tekkis Eliisil tunne, et elu vajab muutust: „Oli valusalt selge, et see, mis praegu on, ei toimi enam. Kaalusin tõsiselt üldse haridusvaldkonnast lahkumist, kuid siis nägin uut võimalust Mustamäe Riigigümnaasiumi loomises. Siin saab teadlikult muutust luua, sest pole vanu paradigmasid, mis kinni hoiaksid. Tahan näha õnnelikke noori inimesi ja haridusuuendusi, mõtestatud õppimist, kus kõik saavad aru, mida me õpime ning miks. Selle meeskonnaga, kes siin on, tundub mulle, et see on võimalik.“
Haridusmaastikule soovib jälge maha jätta ka valmiva kooli direktor Raino. „Haridussüsteemi kontekstis ei teki sellist võimalust just tihti. Meil on võimalus kujundada Eesti tuleviku ühiskonda, suunates õppijaid, kes selles ühiskonnas hakkavad tegutsema ning elu edendama,“ selgitab ta. Imetlusväärne on ka koostöövõrgustik, mis ulatub kutsekoolidest ülikoolideni, andes seega õpilastele ulatuslikuma, laiahaardelisema võimaluse valida enda tuleviku tee ning rikastades õppekava. Raino ise on lõpetanud Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse õpetaja eriala ning Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise magistriõpingu. Õpetamise poole on teda alati tõmmanud mingi sõnulseletamatu magnet. Osaliselt võib seda pidada ka geneetiliseks soodumuseks, sest tema mõlemad vanemad on sama ameti esindajad. Temas on paras doos maailmaparandajat, tajudes ka loodavaga kaasnevat vastutust. „Selline ainulaadne võimalus annab mulle juhina uut hingamist, sest kui oled valdkonnas kaua tegutsenud, tekib justkui tunne, et kõik on juba tehtud. Mina olen saanud endaga kampa väga tugevad ja mõjukad tegijad. Hoiame avatud meelt, teades, et me ise kõik õpime selle loomise käigus kõige rohkem.“
Üks staažikaimaid meeskonnaliikmeid on õppejuht Karmen, kes on töötanud saksa keele õpetajana lausa 24 aastat. Aktiivse naisterahvana tegeles ta lisaks veel erinevate arendusprojektide ning klassijuhatamisega, kuid isegi kõik see kokku muutus liialt rutiinseks. „Mõtlesin päris pikalt koolisüsteemist lahkumisele, kuid siis toimusid Lasnamäel, kus õpetasin, suuremad koolivõrgu muudatused ning loodi juurde õppejuhi koht. Olles vahetult enne seda läbinud Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskuse programmi „Education4Future“, andis see tõuke õppejuhiks kandideerimisele. Järgnevate aastate jooksul panustasin palju aega ja energiat enda koolitamisse. Läbisin kokku ca 1000 tundi juhtimiskoolitusi, valmistades end juba ette hetkeks, kui avatakse Mustamäe Riigigümnaasiumi õppejuhi kandidatuur. Tahtsin luua oma lapsele unistuste kooli,“ avab Karmen enda ambitsioone. Ta nõustub, et praegune klassikaline haridus on küll väga hea, kuid ajale jalgu jäänud, sest elu on muutunud ning koos sellega ka noored. „Noortel peaks olema võimalus oma haridusteed ise määrata ning valikuid suunata,“ sõnab ta resoluutselt.
Puberteedieas omajagu mässanud kunstiainete juhtõpetaja Sirje uskus, et õpetaja amet on üks problemaatilisemaid ameteid maailmas. Osalt oli see seotud tõsiasjaga, et õpetajast ema tütrena nägi ta läbi lapsepõlve õpetajatöö keerulisust, teisalt tajus kooliteed käies, et õpingud võiksid olla teistsugused. Näiteks ei sobinud Sirjele ja tema puberteedihingele klassikaline muusikakooli haridus. Austusest vanaisa vastu astus naine siiski Tartu Ülikooli muusikaõpetaja erialale. Sealt edasi tunnistab ta, et kool ning õppimine tõmbas ta endasse, õppides vahepeal lausa kahes ülikoolis, nii Tartus kui Tallinnas. Kooli kõrvalt korraldas tegus naine huviringe ja dirigeeris orkestrit. Sarnaselt eelkõnelejatega sattus ka tema ühel hetkel ristteele, kus pidi langetama otsuse, mida edasi ning kus. „Olen üsna sirgjooneline, mul on oma idee sellest, kuidas hariduses asjad olla võiksid. Kõik ained peaksid olema võrdse kaaluga, pole tähtsaid ja vähemtähtsaid aineid.“ Õpetajaametit pidas naine piisavalt kaua, mõistmaks, et haridussüsteemi muutmine on hädavajalik. Tallinnas loodavate riigigümnaasiumide loomine andis Sirjele võimaluse panustada muudatustesse. Kandideerimise kahtluse kõrvaldas mõte, et see võimalus on üks kord elus ja see pole kindlasti igav.
Juhiabi Rosettal on aga isiklik missioon: õnnelik koolipere. Kui personal ning juht on õnnelikud, siis jagub seda emotsiooni kõigile. Varasemalt mereväes valveüksuslasena töötanud naine on alati tundnud huvi pedagoogiga vastu, küll aga veidi teise nurga alt. Õpetajate ning direktori toetamine on just see, mis temal silmad särama paneb. Uude kooli kandideerimise ajal oli Rosettal lapsehoolduspuhkusel: „Mul oli valik, kas jätan selle ahvatleva, põneva pakkumise seljataha ja jätkan mugavustsoonis koduperenaise ametit edasi või võtan pakkumise vastu ja proovin. Lisaks köitis mind võimalus olla millegi uue loomise juures ning kasvada koos kooliga.“
Kooliperega liitumise valiku üle on õnnelik ka liikumis- ja heaoluvaldkonna juhtõpetaja Piret. Juba tema ametinimetusest peegeldub tegevusvaldkond, mis on tegelikkuses seotud meie kõigi heaolu ning tervisega. „Sport mulle meeldib, aga ma hindan pigem kõike muud seal ümber ehk heaoluaspekti,“ selgitab ta oma sõnadega. Piret on omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis kehakultuuri erialal ning läbinud toitumisnõustaja väljaõppe. Teadmiste ning kogemuste pagas on seega piisavalt lai, et seista tulevaste õpilaste tervise ning heaolu eest. „Kandideerisin siia, sest tundus, et see peaks olema just see ÕIGE töökoht, kus saan kasutada loovust ning on ka piisavalt palju paberimajandust, et see on tasakaalus. See töö on kõike seda ja enamgi veel, mida ootasin. Ma saan kõike oma elu jooksul õpitut rakendada, sest siin mõeldakse teisiti, kaasaegsemalt ja noortest lähtuvalt.“
Mustamäe Riigigümnaasiumi võtmeisikud väärtustavad seega enim võimalust jääda iseendaks, olles kuulatud ning toetatud. Kollektiivis võetakse kõikide mõtteid ja ideid arvesse, koostöövõrgustik on tõeliselt märkimisväärne ning suund on selgelt seatud mõtestatud õppimisele. Lisaks saab uus, valmiv maja tõeliselt modernseks töökeskkonnaks paljudele õpetajatele ning koduks tuhandetele tublidele õppuritele, kes on avatud ning valmis õppimisele uutmoodi lähenema.
